Sõnavabadus on Türgis teravas ohus. Alates 2016. aasta juulikuu riigipöördekatsest on Türgi valitsus astunud samme valitsust kritiseerivate ajakirjanike ja meediaväljaannete vastu. See on süvendanud Türgi meedia niigi pingelist olukorda. Ajakirjanike passe konfiskeeritakse ja autoreid vangistatakse. Suletud on juba üle 130 meediaväljaande, sealhulgas 29 raamatukirjastust, mis on samuti sundvõõrandatud.
Ajakirjanike ja kirjastajate seas valitsevad hirm ja eksistentsiaalsed ohud. Türgis tallatakse sõnavabadust jalge alla. Sõnavabadus on inimõigus ja selle üle ei saa vaielda. Arvamus-, teabe- ja ajakirjandusvabadus on vaba ja demokraatliku ühiskonna alus. Me kutsume Saksamaa valitsust ja Euroopa Komisjoni üles võtma Türgi olukorra suhtes selge seisukoha, nõudma kompromissitult ja aktiivselt sõnavabadust oma otsustes, tegudes ja avaldustes ning mitte tegema sellest läbirääkimiste objekti. Kui sõnavabadust rünnatakse ja tõsiselt piiratakse Türgis ja mujal maailmas, peavad Saksamaa valitsus ja Euroopa Komisjon oma poliitika selliste riikide suhtes läbi vaatama. Lisaks vajavad mõjutatud ajakirjanikud ja autorid kiiret abi Saksamaalt ja Euroopalt, näiteks bürokraatiavaba erakorralise viisade väljastamise kaudu.
Ajakirjanikud, autorid ja kirjastajad, raamatud, ajalehed ja ajakirjad annavad olulise panuse demokraatiasse ja vabadusse. Seetõttu oleme kindlalt pühendunud sõna-, teabe- ja ajakirjandusvabadusele. Toeta meie petitsiooni ja astu meiega nende põhiõiguste eest välja! Sõnavabaduse ja vabaduse eest!
Meie kampaaniad pälvivad meediakajastust ja tagavad, et neid olulisi humanitaarküsimusi ei unustata. Palun jagage meie projekte Facebookis! Kui toetate meie eesmärki, oleme tänulikud iga annetuse eest, et saaksime oma kampaaniaid jätkata. Isegi paar eurot muudab midagi! Jagamine on hoolimine. Palun toetage meie heategevuslikku tööd.
[gallery_bank type=“images“ format=“masonry“ title=“true“ desc=“false“ responsive=“true“ display=“selected“ no_of_images=“40″ sort_by=“random“ animation_effect=“bounce“ album_title=“true“ album_id=“11″]
Pressiartiklite pildigalerii
Videoreportaažid raadiost ja televisioonist
Toeta meie kampaaniat
Pärast seda, kui Türgi ja Saudi Araabia saatkondadele projitseeriti mitu poliitilist valgusinstallatsiooni, korraldasid PixelHELPERi valguskunstnikud kolmapäeva õhtul uue streigi. Nad protesteerisid president Erdoğani plaani vastu võtta parlamendiliikme puutumatus.
Oliver Bienkowski PixelHELPERist arutles intervjuus grupi tegevuste üle.
Härra Bienkowski, kolmapäeva õhtul projitseerisite Türgi saatkonnale järjekordse valgusinstallatsiooni. Projektsioonil oli kujutatud Türgi presidendi Erdogani portreed kuninganna emana, keiserlikku kotkast AKP logoga ja võltsitud pealkirja ajalehest "Völkischer Beobachter" (Rahvavaatleja): "Reichipäevavalitsus annab võimu Erdoganile üle." Mida te selle projektsiooniga täpselt edasi anda või kritiseerida tahtsite?
„Me näitasime näppu valusale kohale.“ Tahtsime juhtida tähelepanu Türgi probleemidele, mis tulenevad peaaegu kõigi parlamendiliikmete parlamentaarse puutumatuse äravõtmisest. Erdoğan püüab praegu muuta riiki presidentaalseks diktatuuriks – vähemalt nii tundub see Türgi intellektuaalidele ja kunstnikele endile. Tahtsime lihtsalt initsiatiivi haarata, eriti Saksamaa kantsleri Türgi reisi valguses. Tahtsime proua Merkelile teha paar kerget kunstikarikatuuri ja kritiseerida Erdoğani rolli. Seepärast projitseerisime Türgi saatkonnale Erdoğani pildi kirjaga „Jumal hoidku kuningannat“ – pea oli kuninganna oma, ainult nägu oli Erdoğani oma. Teised motiivid on iseenesestmõistetavad. Keiserlikul kotkal oli haakristi asemel hr Erdoğani AKP logo. Ja see pealkiri ajalehest "Völkischer Beobachter" tähendab lihtsalt seda, et Erdogan loob omaenda võimu parlamendiliikmete täieliku valimisõigusest ilmajätmise kaudu ja läheb seega tõenäoliselt üle ka presidendisüsteemile, mida ta nii meeleheitlikult ihkab.
See polnud esimene kord, kui te Erdoğani ja Hitleri vahel võrdluse tegite, ja varem on kindlasti olnud ka kriitilisi hääli. Kas kavatsete seda võrdlust jätkata, et inimesi ärkvele raputada?
Usun, et igaühel Saksamaal sündinul on ajalooline kohustus võidelda selliste diktaatorite ja Türgis kasutatavate diktaatorlike meetodite vastu. Arvan, et kui vaadata 1933. aastat ja volitusseadust ning seejärel vaadata, kuidas Erdoğan kohtleb ajakirjandust, kunstnikke ja opositsiooni, siis näeb igaüks kindlasti paralleeli. Igaüks, kes seda eitab, peaks tõesti silmad avama ja teema kohta rohkem lugema, sest just see praegu toimub.
Lühidalt eilse õhtu sündmuste kohta: Kas operatsiooni ajal oli mingeid probleeme või takistati teid kuidagi?
Eile õhtul oli see natuke nagu filmis "Ocean's Eleven". Meid kolmekesi külastati ja üks tore daam segas politseinikke pidevalt iga kord, kui me selle valguskarikatuuriga hoonele viieks kuni kümneks sekundiks suunasime. Siis me tegimegi fotosid. Seekord lähenesime saatkonnale otse, mitte tagantpoolt, kus on kõrge müür. Mõtlesime, et peaksime selle seekord keskele paigutama. Saime sellega hakkama ja politsei ei pannud seda isegi tähele. See on hea, sest see säästis neil tööd ja ka meil, nii et saime töölt varem lahkuda. Need fotod on nüüd veebis. Millised on reaktsioonid seni olnud? Fotosid jagatakse palju üle Euroopa ja maailma, just nagu me kavatsesimegi. Tahame tõsta teadlikkust ja juhtida tähelepanu probleemidele. Arvame, et Erdogan on sõnumi juba kätte saanud. Hoian ka pöialt, et reedesel hääletusel läheks valesti ja kõik saaksid oma puutumatuse säilitada.
[gallery_bank type=“images“ format=“masonry“ title=“true“ desc=“false“ responsive=“true“ display=“selected“ no_of_images=“13″ sort_by=“random“ animation_effect=“bounce“ album_title=“true“ album_id=“7″]